EVALD OKAS MUUSEUM NÄITUSED SUVEKOOL KURSUSED HAAPSALU KLAASIPÄEVAD
in english
Evald Okase Muuseum
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
Näitused 2012
02.06. - 31.08. Evald Okase joonistused, graafika, maal, objektid
Püsiekspositsioon. Muuseumi teise korruse näitusesaalides eksponeeritud väljapanek annab ülevaate E. Okase loomingust läbi aastate.


02.06. - 23.06. Kunstnike dünastia Nagelid Cosa Nostra
Näitusel esitletakse nelja autori töid: kunstidünastia Kalju, Lemming, Karl-Kristjan Nageli ja Tiiu Rebase maaliloomingut. Väljapaneku põhirõk on uutel või seninägemata töödel jaotudes Okase Muuseumis sõltumatuteks ruumikooslusteks. Näha saab nii Pallase-aegset impressionistliku looduskäsitlust (Kalju Nagel, 1918-2005) kui 70-ndate hüperrealismi koolkonna ja 90-ndate mänguliselt dekonstrueeritud tahvelmaali esindaja Lemming Nageli valitud töid. Lisaks 90-ndate põlvkonna maalikunstnike Tiiu Rebase ja Karl-Kristjan Nageli uuem kunst.
Cosa Nostra Cosa Nostra

Cosa Nostra
Näituse avamine

Cosa Nostra
Näituse avamine
26.06. - 13.07. Renee Altrov Laps minu täiskasvanud kehas

Renee AltrovFotokunstnik Renee Altrov uurib kuidas vabaneda elu jooksul kogunenud emotsionaalsetest reaktsioonidest, mis tekivad kokkupuutest talle lähedaseks saanud asjadega. Korrates lapseea lemmiktegevusest - esemete detailideks lammutamisest saadud kogemust avastab ta, et demonteeritud ja oma argiselt harjumuspärase funktsiooni kaotanud objekt sunnib end värskelt vaatama; muutub uueks ja rikkumatuks justnagu läbi lapsesilmade nähtuks.

Uku Masingul on essee "Normaalse mõtlemise armetusest", kus ta kõneleb narkoosi mõjust inimesele. Narkoos kaotavat meie meeled järgmises reas: ruum, aeg, kausaalsuse taip, tajumine, kuulmine, nägemine, kompimine, fantaasia, loogika, mina-tsoon. Tundub, et ka mitmed teised enam või vähem loomulikud narkoosid nagu uni, palavik, meelemürgid, seks, mäng või lapsepõlv, kaotavad samadel alustel meie nn reaalsuse. Masing kirjutab, et kui ruum, aeg, kausaalsus on kuidagi eemaldatud, siis on üliimelik, kui teravaks lähevad meeled ja kui hõlbus on neid suunata kohalt teise või ühe asemel võtta teine. Olgu märgitud, et lastel pole meelte pealmised kihid kuigi paksud ja küllap selles asi ongi, et lapse fantaasia on hulga elusam.

Altrovi fotod mõjuvad minu jaoks just märkamatu tõukena õndsa või õudse fantaasia juurde, milles olles üldse ei küsigi ruumi, aja, kausaalsuse kohta, vaid lihtsalt tunned end neis fotodes ära, oskad neid tingimata lugeda ja need kõnetavad sind kümnel eri viisil, olgu siis läbi detailide, kompositsiooni, loo, mälestuste, hirmude või millegi muu.

Gregor Taul

Näitus valmis Artprint ja HP poolt välja kuulutatud Noore Fotokunstniku konkursi 2012 raames.

Näitust toetasid Artprint ja HP, MTÜ Fotokunstnike Ühendus, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eestifoto, Print Grupp, Saku, Surfhouse, Kink Konk, Birdeye Entertainment ja Kodumajutus Terviseks.

Rene Altrov Rene Altrov
Rene Altrov Rene Altrov
03.07. - 31.08. Kai Koppeli klaasinäitus Klaas I
05.08. - 31.08. Kai Koppeli klaasinäitus Klaas II

Kai KoppelKlaasikunstnik Kai Koppel tähistab 7.augustil 2012 oma 60. sünnipäeva. Soov tähistada juubelit Evald Okase Muuseumis Haapsalus kasvas sujuvalt ümber suuremaks näituseprojektiks samas muuseumis, mis hõlmab ka muuseumi ülakorrusel paiknevaid ekspositsioonipindu.
Kai Koppeli otsust kaasata näitusele ulatuslikuma retrospektiivi varasemast loomingust mõjutas kastidesse pakitud ja aastateks seisma jäänud suurte klaasvormide olemasolu. 21. sajandil, mil jäädavalt on olematusesse kadunud klaasivalmistamise spetsiifikat valdavate meistritega nõukogude hiigeltehased ja suurte skulpturaalsete klaasvormide ajajärk on maad andnud intiimsetele väikevormidele, omandab 1980. alanud Kai Koppeli värvilise klaasi ja suurte vormide loomeperiood iseseisvat kultuuriloolist väärtust. Haapsalu näitus hõlmab ca 200 teost ja eraldiseisva suurema tööde grupi moodustavad kõrged, ca. 50 cm kõrgused värvilisest klaasist kujundid, vaasid ja loodusvorme sünteesivad objektid. Nende teoste näol on tegemist omalaadse väljatungiga ratsionaalsest, tarbefunktsioonidest lähtuva ENSV klaasikunstist. 1980-tel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodile, milles palju ruumi jäeti juhusele ja klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriperiajajärkudest ammendatud eeskujusid.
Värvi tasandil Kai Koppelil eesti klaasikunstis võrdset ja tema julgeid värvikäsitlusi pole tänaseni suudetud ületada, pole ilmunud ka mantlipärijat, kes seoks samavõrdse entusiasmiga klaasi värviga.
Esimese värvilise klaasi intensiivse kasutajana tuli Koppelil leiutada sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaaalseid tehnoloogiad. Koppelilt kuulsin, et kui visoon põhineb suurtele vormidele, muutub kogu klaasivalmistamise protsess eksperimentaalseks. Selles protsessis tuleb võtta riske, katsetada ja olla valmis, et ahjutäied klaasi purunevad peale valmimist.
Nüüdseks on möödunud 25 aastat, mil Kai Koppel pole kuuma klaasitöötluse meetodil valmistanud suuri värvilisest klaasist vorme.
Uue suuna Koppeli loomingus moodustab stuudioklaas, mida kunstnik valmistab enda poolt rajatud klaasiahjudes alates 1990-st. Stuudioklaasist kujuneb kavandataval näitusel teine ekspositsiooniliin, kaasates ka graveeringuga klaasskulptuure. Kuigi tegemist on enam tarbijale suunatud toodetega - kes ei tunneks Koppeli poolt kavandatud rustikaalseid klaaspokaale ja topsikuid - jätab Koppel asja, eseme fetišeerimise oma ostjatele, kuid ise ta selles rezhiimis elada ei saa. Kunstnikuna, kelle jaoks olulisem on protsess, klaasi valmistamise erinevad rezhiimid, klaasivalmistamise tehnoloogiad on ta kogunud suurel hulgal näiteid oma katsetustest. Neist võiks moodustuda näituse kolmas liin - veidrad klaastooted, mis on tekkinud lisaväärtusena tootmisprotsessi, kus juhusele antakse voli ja klaas kujundab ennast ise.

Eha Komissaarov/ KUMU projektijuht-kuraator



Kai Koppel Kai Koppel
14.07. - 02.08. Näitus Disaini Maja Evald Okase muuseumis kuraator Monika Järg

Näituse avamine 14.juulil kell 17.00!

Disain on pop, sõnana paljukasutatav ja väga erinevates valdkondades kanda kinnitav. Eesti Disaini Maja Galerii annab sellele oma tõlgenduse – galerii ühendab ja esindab väljapaistvat Eesti tootedisaini, sisustusest moe ja aksessuaarideni.
Evald Okase galerii ruumid ja sopistused võimaldavad neid erisusi esile tuua. Luua keskkondi, kus disain on lähedal ja katsutav, seoseid tekitav ja loomulik. Loodud inimestele!

Näituse kahel esimesel päeval, 14.-15.juulil, on võimalik ka tooteid kaasa osta ning tegijatelt nõu küsida.

Töödega osalevad disainerid:
Tarmo Luisk, Ilona Gurjanova, Tõnis Vellama, Stella Soomlais, Monika Järg, Igor Volkov, Marko Ala, Pavel Sidorenko, Enn Praks, Maria Rästa, Anne-Liis Leht, Kristi Rinkjob jpt.

EDMGalerii on Eesti Disainerite Liidu esimene ametlik esindus. Disainikompetentsi tagab tuntud ja tunnustatud disainerite kooslus. Galerii teeb nähtavaks Eesti disaini, andes võimaluse autoridisaini viljelejatele oma toodete eksponeerimiseks ja müügiks. EDMGalerii on kasvamas kohaks, mis pakub tootedisaini kompetentsi, seob omavahel erinevate valdkondade ja pädevustega disainerid, pakub lahendusi valmistoodetest koostööprojektide ja uute tootearendusteni.
EDMGalerii missioon on luua Eesti autoridisainile platvorm, mis edendab toodete müüki Eestis ja väljaspool; algatab uusi tootearendusi, milles kohtuvad disainerid ja ettevõtjad; promob ja ekspordib oma kaubamärgi all kvaliteetset Eesti tootedisaini.
Eesti Disaini Maja galerii tootevalikut ja tootelugusid saab lugeda siit:
http://www.facebook.com/#!/pages/Eesti-Disaini-Maja-Estonian-Design-House/177448928951732

www.edl.ee

Täiendav info:
Monika Järg
monika@tekstiilruumis.ee
52 18 479

EDMG EDMG
EDMG EDMG
Disaini Maja Disaini Maja
Evald Okase Muuseum | Karja 24, Haapsalu | eo.muuseum@gmail.com