NELI NELJALE on näitus, mis on üles ehitatud neljale traditsioonilisele materjalile- keraamika, klaas, puit, metall. Näitus koosneb neljast lavast, kus iga materjal saab esitleda oma mitmekesisust, võimalusi ja piire. Selline näituse ülesehitus annab võimaluse luua diskussiooni materjali siseselt, kui ka nendel neljal valitul omavahel.

Projekti teiseks eesmärgiks on anda selle ülevaatliku näitusega läbilõige eesti noorte disainerite ja kunstnike mõttemaailmast, nende otsingutest ja tõlgendustest, mis on leidnud väljundi tänapäevases vormikeeles.

Igapäevaelus ümbritsevad need materjalid meid kõikjal ja läbisegi, kuid seekord on need eraldi vaatluse all. Väljapanekule on valitud noorte nö varajane looming, mis satub reeglina vähem avalikkuse ette. Selles on värsket otsingut ja hõrku vabadust. Kõrvuti kunstiobjektidega on Evald Okase Muuseumis näha ka tavapäraselt tarbekunstiks peetavaid esemeid, mida saab vaadelda puhtalt kunstilise väärtuse raames, rõhutamata müügiväärtust või stiile.

Näitusel esinevad peamiselt Eesti Kunstiakadeemias veel õppivad ja viimaste aastate jooksul lõpetanud noored- Birgit Pählapuu, Kaisa Laas, Caspar Sild, Kairit Annus, Külli Niderman, Jarõna Ilo, Kateriin Rikken, Ene Raud, Pille Kaleviste, Anneli Oppar, Liisu Arro, Kristjan Müll, Maria Kadarbik, Kairin Koovit, Hannes Tõnuri, Olav Surva, Elli Jäärats, Üllo Karro, Tõnis Arjus, Mikk Jäger jt.

Näituse idee autor Üla Koppel

Näituse koostamisel olid abiks Kateriin Rikken, Eve-Margus Villems, Rait Siska, Ingrid Allik

ArtPrinti Noore Fotokunstniku Stipendiumi 2013 võitja fotokunstnik Tõnu Tunnel tegeleb näituse "helemust/süsivalge" raames valguse fotografeerimisega. Aina intensiivistuv visuaalse kultuuri üleküllus on ajendanud teda oma fotosid lihtsustama ja rohkem süvitsi minema. Fookuseks on juurte juurde naasmine ning algtõe otsimine. Käesoleva seeria eesmärk ei ole niivõrd mingite metafüüsiliste teemade lahkamine, vaid pigem valgusvormide ning fotograafia ühildamine. Tõnut on alati paelunud fotoaparaadi kui proteesi või mehaanilise kehapikenduse idee. Fotoaparaat kui masin, mis võimaldab meil kohati näha selliseid objekte või situatsioone, mida me palja silmaga näha ei suuda.

"helemust/süsivalge" mängib rikkaliku tähendusväljaga urbanistlikust keskkonnast eemal, metsikumas looduses, läbi erinevaid valgussituatsioone, püüdes fotole korraga talletada nii pimedust kui valgust, jäädes ise nende kahe vahele - olukordadesse, kus mustas kumab alati pisut valget ja valges alati tilk musta.

Näitus valmis Artprint'i ja HP poolt välja kuulutatud Noore Fotokunstniku stipendium 2013 raames.

Näitust toetasid Artprint ja HP, MTÜ Fotokunstnike Ühendus ja Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakond.

"Mälujäljed" on Birgit Skolimowski esimene personaalnäitus.

Näituse autori sõnul tekib tema looming seletamatute sisemiste tõugete ajel, mis on justkui seal alati olnud. Birgiti puhul on selliste tõugete tulemuseks ehted. Erinevatel eluetappidel on erinevad tajud.

Kus on tuul, kui see parasjagu ei puhu...kas ta on üldse siis olemas. Nii on öelnud inimese mälu uurinud teadlane Endel Tulving. Kuskil meie sees on mälujäljed. Mälujälg kirgastub siis kui inimene selle kusagilt välja otsib. Aju talletatu muutub mälujäljeks siis kui teda saab kasutada. Mälujälg ei ole mingi asi või struktuur – see on justkui võimalus, mis võib teha tabatavaks teatavad teadvuslikud reaalsused.

Ehted sel näitusel on jäljed Birgit Skolimowski mälujälgedest.

Mõtted, millest nad tekkinud, on olnud kaua autori ajusoppides, mõned materjalid on aastaid lauasahtlites oma aega oodanud. Palju on leidmaterjale, kohtadest, mis kannavad endas olulisi mäletsusi.

Kuuma Klaasi Sümpoosionile järgnev väljapanek sümpoosionil valminud töödest. Seekordne sümpoosionijärgne näitus pannakse välja muuseumi Pööningusaalis. Ekspositsiooni valmimise protsessi on kõigil huvilistel võimalik näha. Kunstnikud tegutsevad paralleelselt klaasipuhumise stuudioga ka näitusesaalis, luues stuudios valmivast loomingust installatsioone ning kujundades järkjärgult ekspositsiooniruumi. Näituseruumi kujunemist ja väljapaneku koostamist on näituste külastajatel võimalik nädala jooksul jälgida.

Eesti maalikunsti üks juhtfiguure Tiit Pääsuke alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis ning jätkas neid ERKI-s, mille lõpetas 1971. aastal. 2011.aasta kevadel lõpetas Pääsuke 35 aastat kestnud õpetajaameti Eesti Kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud rea oluliste auhindade ja preemiatega, teiste hulgas Konrad Mäe nimelise medaliga 1992. aastal ning Valgetähe IV klassi ordeniga 1999. aastal. Tema teoseid on mitmetes Eesti ja välismaa kunstikogudes.

Tiit Pääsuke tõusis 1970-ndatel aastatel esile kohati fotoliku täpsusega maalitud eksistentsiaalse hõnguga maalidega. Läbi aegade on Pääsuke olnud isepäine tegija, keda pole huvitanud kehtivad trendid ja kunstiseltskonna meeleolud. Tema on alati ajanud oma rida. Pääsukest on nimetatud ka meie maalikunsti ajaloo suu­rimaks koloristiks. Tema maalid on mahlakad ja värvist küllastatud. Ta oskab värviga modelleerida, mis tähendab, et ta loob vormi värvi kaudu. Värvidel on silma jaoks erinev tähendus: erksamad värvid näivad eenduvana, tumedamad taanduvana. Nii pole kunstnikul vaja kasutada traditsioonilist valguse-varju modelleeringut, kus sama värv on varjus tumedam. Pääsuke oskab kujutada pildi osi enam-vähem realistlikult ka puhtalt abstraktse värvimänguga – seda eriti viimase aja loomingus.

Evald Okase Muuseumi galerii näitus annab ülevaate Tiit Pääsukese maaliloomingust läbi aastate.

Näituse kuraatori Inga Heamägi sõnul põhineb Eesti-Läti graafikute ühisnäituse idee koosmängimise rõõmul ja sellest johtuvalt lapselikult siirast soovist aru saada nii enda kui ka vastase tugevatest ja nõrkadest külgedest, õppida juurde uusi võtteid, jagada kogemusi ja lahkuda sõpradena. Kokkumängu teine, sügavam tähendus on kunstniku ja tema poolt loodava töö vaheline koosmäng, teose ja vaataja vaheline koosmäng ja lõpuks kunstnike omavaheline koosmäng.

"Näituse "Kokkumäng" loominguline ülesanne on luua, edendada, leida ja kogeda sõnasõnalist või potentsiaalset kohtumise olukorda. Alles pärast teose kohtumist vaatajaga, kes selles kontekstis ei ole ainult vaatleja, vaid protsessi kaasatud osaline, võib kunstiteos "teoks saada". Kooskõlas selle ideega, on teosed, mida eksponeeritakse sel näitusel, omavaheliste suhete kunstiteosed. Erilist rolli mängib teose loomise protsess," mõtestab väljapaneku ideed lahti näituse läti poole kuraator kunstnik Dārta Hofmane.

Eesti–Läti maavõistlused jalgpallis said alguse juba 90 aastat tagasi, aga põhimõtteline vastasseis ja traditsioon graafikas sai tuule tiibadesse Tallinna Graafikatriennaali Baltimaade ekspositsiooniga 1968 (45 aastat tagasi). Näitusel (võistlusel) osalevad 10 eesti ja 10 läti graafikut-mängijat Taastame vana hea naabritevahelise rivaliteedi ja vaatame, mis hakkab edasi juhtuma.

Eesti kunstnikud: Peeter Allik, Pavel Grebenjuk, Gudrun Heamägi, Inga Heamägi, Lauri Koppel, Tarrvi Laaman, Ott Pilipenko, Lembe Ruben, Evi Tihemets, Taavi Villak.
Eesti väljapaneku kuraator: kunstnik Inga Heamägi

Läti kunstnikud: Inga Ģibiete, Dārta Hofmane, Evija Ķirķe, Kristīne Lasmane, Paulis Liepa, Juris Petraškvičs, Lāsma Pujāte, Ausma Šmite, Zane Zlemeša, Klāvs Upaciers.
Läti väljapaneku kuraator: kunstnik Dārta Hofmane

Näitust toetavad: Evald Okase Muuseum, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstnike Liit, Valsts Kulturkapitala Fonds