EVALD OKAS MUUSEUM NÄITUSED SUVEKOOL KURSUSED HAAPSALU KLAASIPÄEVAD
in english
Evald Okase Muuseum
Uudiste arhiiv
Eksliibris ja Evald Okas

Eksliibris ja Evald OkasEksliibrise ehk raamatuviida traditsiooni kauaaegne püsimine meie noores kultuuris (esimese eesti eksliibrise lõi oma vennale maalikunstnik Paul Rauale meie vanema põlvkonna kunstnikke kristjan Raud aastal 1900) rikastab meid tänaseni mitmeti. Eksliibris on delikaatne viit raamatukogu omanikule ent ühtlasi on ta ka väike iseseisev graafiline kunstiteos. Ta on kauaaegne kollektsioneerimieobjekt ja viide tõsiasjale, et oleme osa euroopalikust kultuurikeskkonnast, mille juured ulatuvad antiikkultuurini välja.

Evald Okas (1915-2011) on olnud üks kõige produktiivsemaid eesti eksliibrisekunstnikest. Samas on ta ka üks eripärasemeid meistreid. Tavapärase raamatuomaniku portree või mõnele tema ametile iseloomuliku tunnusmotiivi asemel on Okase eksliibristel pea alati võimalik avastada tema klassikaks muutunud maaliloomingu või graafikateostega seostatavaid motiive, mis teevad näiliselt vähenõudliku väikegraafilise teose põnevaks ja ambivalentseks. Juba tema esimesel seitsmeteiskümneaastase koolipoisina endale loodud kuivnõelatehnikas eksliibrisel aastast 1932 mille ta tegi Riigi Kunsttööstuskoolis õppides, võime realistliku noorpõlveportree taustalt leida aktistuudio. Aktifiguur või teatraalselt atribueeritud kaunis naine tervitab vaatajat tema eksliibristelt kuni hilisloominguni välja. Evald Okase eksliibristest on kirjutanud kõige põhjalikumalt üks tema biograafe Villem Raam. Enam kui 2200 eksliibrist sisaldanud koguteoses "Eksliibris ja Evald Okas" (1986) käsitleb ta vanameistri eksliibriseharrastust põhjalikult läbi paljude aastakümnete. Tema tõdemust: "Evald Okase pöördumine delikaatselt nõudliku ning loomult intiimse eksliibrisekunsti poole polnud juhuslik ega kaugemalt inspireeritud nähtus. See oli loomupärane ühinemine oma kodumaalgi juba püsivaks juurdunud traditsiooniga, oli liginemine kõige lähema ümbruse kultuurimiljöös võrsunud eeskujudele" võib kinnitada ka täna. V. Raami väitel tõid Okase eksliibriste juurde kirglikud kollektsionäärid Leida ja Mihkel Soom.

Enam kui 3000 eksliibrist Evald Okase loomingus võib vaadelda kui kammerlikke väikevorme, mille valmimisel autor katsetas erinevaid graafilisi tehnikaid. Kindlasti on olnud oluline ka isiklik kontakt arvukate Eesti kunsti- ja kultuuritegelastega (nimekiri on erakordselt pikk), kellest osa on kunstnikult eksliibrise tellinud. Paljudele aga tegi Okas raamatuviida omaalgatuslikult. See oli tema poolene pöördumine teise loovisiku poole, kelle tegevust ta tunnustas. Rahvusvahelises kollektsionääride seltskonnas kujunesid tal tänu eksliibrisehuvile piire ületavad väliskontaktid. Ta on mitmetes usutlustes maininud nõukogulikes oludes raskelt kättesaadavaid kunstiraamatuid, mis vahel tulid tema raamatukogusse vahetuskaubana eksliibriste vastu.

Evald Okas on läbi aastakümnete olnud hinnatud portretist, ta on maalinud elamuslikke figuratiivseid kompositsioone ja akte. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end ka erakordselt meisterliku joonistajana. Ka mitmetel endale loodud eksliibristel näeme autoportreed, pereliikmetele ja teistele loodud väikevormidel aga äratuntavaid portreid eksliibriste omanikest. Nagu Evald Okase muuski loomingus, on ka tema eksliibritel elav taustmaailm, lavastuslik foon, mis annab aimu raamatuviida omaniku olemusest. Väga paljudel eksliibristel elavad barokselt külluslikes kompositsioonides teatraalsed naised, varjamatult erootilised naisaktid ja tütarlapsed maailmalinnade tänavapildist. Evald Okas tõi eesti sõjajärgsesse maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelise käsitluse kaasaegsest naisest. Ja sealt, fantaasiaküllastelt šedöövritelt rändasid kümned ja kümned erinevad motiivid ka tema eksliibristele. Ent kindlasti ka vastupidi: vaba joonekäsitlusega meelelistest eksliibrisemotiividest said alguse maalide ja graafiliste lehtede vormiotsingud.

J.K.

Evald Okase Muuseum | Karja 24, Haapsalu | eo.muuseum@gmail.com