Uudiste arhiiv
| Näitus ,,JÄLJED" |
| Mari Roosvalt ja Mara Ljutjuk Jäljed on aimatavad või nähtavad märgid millegi olemasolust, esinemisest või toimumisest. Jäljed kannavad kaasas endaga alati oma lugu nii nagu ka maalid, mille loomiseni viib kunstniku kas mõni kindlapiiriline narratiiv või tugev emotsionaalne tõuge. Mari Roosvaldi ja Mara Ljutjuki ühisosaks on ühised esivanemate jäljed minevikust ning huvi maalikunsti sügavaima olemuse vastu. Kumbki omal viisil tegeleb oma loomingus end ümbritseva peegeldamisega ja eriilmeliste jälgede kujutamisega. Jäljed saadavad meid meie elus sünnist- surmani nii vaimses, kui materjaalses maailmas ja on nende kahe kunstniku loomingus olulisel kohal. Näitusel on esil Mari Roosvaldi kaheksa abstrakset maali aastatelt 2010-2012 ja Mara Ljutjuki kümme figuratiivset maali aastatelt 2001-2011.
Kui Roosvalti varasemat loomingut iseloomustab realistlik maalilaad, siis hilisemas loomingus on vorm muutnud ekspressiivseks, maalil kujutatav abstraktseks. Roosvalt kasutab enamasti segatehnikat, kombineerides erinevaid materjale, lisades ka elemente fotograafiast. Ta püsib tuntavalt "ilusa" maali mängumaal aga lõhub samas maalilist ühtsust oma töödes, lisades neisse erinevaid mustreid, motiive ja faktuure. Tema jaoks abstraktne maal esindab individuaalset, romantilist ja autentset, millele vastukaaluks kasutab ta oma loomingus objektiivset ning dokumenteerivat fotot. Ta on kui üks sillaehitaja – lepitaja, analüüsides ja sünteesides "uut" ja "vana". Nii lisandub tema loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu – teos aga kujuneb kõneluseks iseenda, varem olnu ja võib-olla ka hiljem tulevaga. Arvukatelt välisreisidelt kogetud erinevate kultuuride massiivid voolavad temast läbi ja on jätnud tema loomingusse oma tugevad jäljed.
Ljutujuki maalilaadile on omane lihtsustatud vorm ning realismi kalduv kujutlusviis. Teosed on narratiivsed, jutustades lugusi, mis on elust kuidagi tuttavad. Tema loomingu keskseks teemaks on inimsuhete lahti mõtestamine, meid ümbritseva maailma ja elu märkamine ning tajumine selle erinevates nüanssides. Tema tööd osutavad tihti vaid viivu kestvatele hetkedele, fragmentidele elus, olukordadele ja suhetele, mida tihti tähelegi ei panda, kuid mis on osa meie "tavalisest elust". Kunstnik esitab otsekui sketšidena stseene, millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt meie argipäeva korduvustest ja ringjoonelisest liikumisest – vigade kordamisest, jätkuvast lootusest. Maalidel on kujutatud tihtipeale inimhinge sisemonoloogi. Suhted lähedastega, võitlus iseendaga, elu algus ja elu kaduvus. Lugudest peegeldub dramaatilisust ja tundeküllust. |
Mari Roosvalt (sündinud 1945 a. Tallinnas) omandas kunstihariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas maali erialal 1969.aastal. Eesti Kunstike Liidu liige on ta alates 1979. aastast, aastal 2006 oli Eesti Maalikunstnike Liidu esinaine. Alates 1992. aastast on õppejõud Eesti Kunstiakadeemias. Aastal 1998 oli EKA erakorraline professor, ajavahemikul 2001-2006 Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia juhataja ning nüüd 2006. aastast alates on Avatud Akadeemia eelõppe koordinaator; vabade kunstide õppekava juht. Näitusel esineb 1970.aastast alates. 2006 aastal tunnustati teda Konrald Mäe preemiaga. 
Mara Ljutjuk (sündinud 1978 a. Tallinnas) on lõpetanud 2001.aastal Eesti Kunstiakadeemia maali eriala ja omandanud samas koolis haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. On alates 2006. aastast Eesti Kunstnike Liidu kui ka Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Isikunäitustel on esinenud aastast 2004 ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.