28.05. – 25.06.
Evald Okase visandid, illustratsioonid
muuseumi pööningusaal
Evald Okase läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst läbi on elanud. Laiemale publikule on hästi tuntud Evald Okase koloriitne maalikunst. Kuid mitte vähem olulisel kohal on Okase loomingus talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Okas oli ka üks produktiivsemaid eksliibrise ehk raamatuviitade viljelejaid eesti kunstis, tehes neid elu jooksul pea 3000. Muuseumi pööningusaalis on juuni lõpuni avatud väljapanek, mis näitab kunstniku tegevust illustraatorina üldse. Esitatud on peamiselt  E.Okase joonistused ja akvarellid  erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega, kujundliku nägemisega pisimaski visandis.

28.05. – 26.06.
"Üks teine kord", Vano Allsalu maalid
muuseumi galerii
Vano Allsalu näitus "Üks teine kord" Haapsalus, Evald Okase Muuseumis esitab läbilõike kunstniku viimase kümnendi maaliloomingust.

Vano Allsalu: Ehk olulisemgi kui tegemine, on maalimise juures peatumine, lõpetamine. See on otsustav hetk. Ent pilt küpseb edasi – kunstniku südames, vaataja silmis. Üks teine kord, kui uuesti vaatad, on see juba muutunud. [...] Vahel on ka hea jätta üldse maal tegemata. Teha seda siis, kui tõesti enam teisiti ei saa, ei oska.

Näitus toob lisaks tahte- ja ajategurile esile ka küsimusi kunstniku käekirjast ja kujundikeelest kui teatavast struktuurist, mis oma muutlikkuses võib osutuda iseendagi vastandiks – süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks. Visuaalsete elementide kogumiks, mida korrastab neile endile omane "parvede tarkus" – jättes loojale vaid käteplaksutaja ja kõva häälega karjuja rolli, kes üritab peletada rästaid marjapõõsast.

Maali aja kulgemist võib seejuures käsitleda nii selle loomise protsessi sisemise dünaamika, kestuse ja kiiruse tasandil kui vaataja poolt pildi vaatlemisel läbitava teekonnana. Aja- küsimust laiendab õli kui aeglaselt ja akrüüli kui kiirelt kuivava värvi dialoog, visuaalse kujundi iseloomu ning kunstniku käekirja "kiiruse" omavaheline suhe. Nähtava pildistruktuuri aluseks olev mõttekude. Tähenduse tekkimine abstraktse ja kujutava piirimail. Kord ja kaos. Värvikordade ladestumine üksteisele.

Johannes Saar (KUNST.EE 2016/1): Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid värvide korratu paiskumise lõuendile.

Vano Allsalu (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali erialal 1991. Eesti Kunstnike Liidu liige (1992), Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige (2012). Maali dotsent Eesti Kunstiakadeemias (2011), Eesti Kunstnike Liidu president (2013).

29.06. – 17.07.
Visioonid "Maast ja taevast" Valik 2009-2016 valminud loomingust, Leo Rohlin.
muuseumi galerii
Näitus koosneb kolmest osast
1. "Kosmiline geomeetria" Tegemist on seinareljeefidega, millel olevad kujundid ring, ruut ja kolmnurk – koosnevad tuhandetest keraamilistest väikeelementidest ja peaksid väljendama teatud tähendusi ja meeleseisundeid, pakkuda vaatajale võimalusi enesekaemuseks ja erijuhul koguni mediteerimiseks. Inspiratsiooniallikaks on olnud buddha munkade suure kannatlikkusega loodud liivamandalad, mis peale valmimist kaovad kõiksusesse.
2."Nokturn" Siin eksponeeritud installatsioonid on inspireeritud klassikaraadio öisest programmist "Nokturn". (Sellele viitavad ka alapealkirjad "Appassionata", "Karilatsi pastoraal", "Öised helid" jne.) Ekspositsioon kujutab endast triibustikke, kus on kasutatud kahte materjali – mehelikku kivikõva keraamikat ja naiselikku pehmet tekstiili. Iga triip koosnen neljakümnest algosakesest. Tavaliselt on triip ise osake tervikust, üksikuna siiski vaid isikupäratu algelement (triip rahvariide seeliku triibustikust, triipkoodist jne.). Selles ekspositsioonis on aga triip iseseisev kordumatu üksus, indiviid, olles eeskätt solist, kuid vajaduse korral ka osake ühendkooris. Üdini must triip on aga lihtsalt vaikus, paus sõnade, lausete või helindite vahel.
3."Kui seda metsa ees ei oleks" Näitus on austusavaldus Juhan Liivi luulele ja tema isiksusele. Huvitaval kombel on Juhan Liivi põhiliselt ülemöödunud sajandi lõpul loodu äratanud suurt huvi ka tänapäeval ja seda mitte ainult tema lähiminevikus tähistatud juubelisünnipäeva tõttu, vaid palju avaramalt. Juhan Liivi seos tänapäevaga on mitmekihiline, olgu üheks nähtuseks kasvõi meie agressiivse, tempoka ja samas ka depressiivse kaasaegse igatsus vahetu ja siira tundemaailma ning kurbmõtliku lihtsuse järgi.

Ekspositsiooni põhiaktsendiks on kas keraamilistest või tekstiilielementidest koosnev kujund, mida raamib installatsioon kollaažtehnikas valminud pildireast, kus olen kasutanud fragmente nooruses tehtud akvarellidest ja ühendanud need käesoleval aastal valminud tušimaalinguga. Killud reaalsetest maastikest on kontrastselt seotud abstraktse kujundimänguga.

9.07 kell 14.00 Ringkäik muuseumis Leo Rohliniga
9. juulil on kõigil võimalik osaleda ringkäigul Evald Okase Muuseumis koos Leo Rohliniga ning vestelda kunstnikuga tema näituse ja loomingu teemal.
Osalemine muuseumi piletiga, eelnev registreerimine ei ole vajalik.

09.07. – 31.07.
"RAKUPAKU -  h e l i ", näitus-installatsioon workshopil valminud töödest.
Korraldajad Ingrid Allik, Monika Järg, Üla Koppel
muuseumi pööningusaal
Rakukeraamika ja tekstiili workshop on enesetäienduse võimalust pakkuv töötuba kunstnikele ja disaineritele. 2016 aastal toimuv workshop on juba neljas kord, kui kunstnikud ja disainerid saavad kokku Evald Okase Muuseumis, et nädala aja jooksul uurida ning katsetada savi ja rakupõletuse, tekstiili ja pakutrüki võimalusi.

Nii savi kui tekstiil on jälje jätmiseks tänuväärsed materjalid – tundlikud, paindlikud, väga erineval moel käsitletavad.Workshopi eesmärgiks on anda osalejale kogemus erinevate materjalitehnoloogiate kasutamisest ja kombineerimisest loomeprotsessis.

Tekstiil ja savi on ka sel korral peamised ehitusmaterjalid, kuid töötoa põhiteemaks on heli ja sellega seonduv. Töötuba on loomisprotsessi-keskne  ja üheks oluliseks kaasautoriks on kohapealsed ilmaolud, sest suuremalt jaolt toimub töötuba muuseumi õuel.

Workshopile on lisaks Eesti tekstiili- ja keraamikaerialal tegutsejaile oodata külalisi väljastpoolt, samuti teiste valdkondade kunstnikke. Töötoa tulemuseks on üheskoos valminud teos-installatsioon Evald Okase Muuseumi õuel ja näitus muuseumi pööningusaalis.

19.07. – 31.07.
墨の架け橋/ "Sumi No Kakehashi"/"Sumi sild"/, Chikako Yokoyama ja Haruko Katayama
muuseumi galerii
2014. aastal sattus Jaapani kaasaegne kunstnik Haruko Katayama juhtima Eesti Moekunstnike Ühenduse moejoonistuse workshop'i, mida oli soovitanud üks tema moedisainerist tuttav. Üks asi viis teiseni ning Mari Roosvalt otsustas teha Katayamale ettepaneku omaenese näituse korraldamiseks.

Seekord viib Katayama lisaks näitusele läbi ka workshop'i, mis põhineb tema ja ta sõbra Chikako Yokoyama loomingul. Moega pole need kaks Jaapani kunstnikku muide üldse seotud. Nad tegelevad kaasaegse kunstiga, kasutades tavaliselt erinevaid halli värvi varjundeid. Sellele näitusele on nad valinud joonistused, milles on kasutatud traditsioonilist Aasia tušši sumi traditsioonilisel Jaapani paberil washi, koos teiste kaasaegsete teostega. Näituse ajal viiakse läbi ka kolmepäevane workshop.

Erinevalt Euroopa tušist või värvist võib sumi, mis peaks olema täiesti must, tuua esile erinevad "värvid" – sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. Washi ainulaadseks jooneks on asjaolu, et sumi piisad panevad materjali elusolendi sarnaselt liikuma.

Keemia nende kahe materjali vahel, mida inimesed on sajandeid kasutanud, on hämmastavalt peenekoeline. Kunstnikud on kindlal seisukohal, et must ja valge värv on alati olnud kõige aluseks. Nende jaoks on kunstis võluvägi.

Katayama põhimõtteks on alati olnud aukartuse väljendamine kosmose vastu, milles me kõik triivime. Ta kasutab peaaegu kõike, et luua suuri ja väikesi kunstiteoseid, tihti sinistes või pruunides toonides. Selle näituse jaoks on ta rakendanud uudseid meetodeid, nagu näiteks pigmentide kasutamist washi paberil.

Sumi joonistused on olnud Yokoyama loomingu keskmes viimased 20 aastat. Esimesel 10 aastal pühendus ta traditsioonilistele sumi joonistustele, kuid liikus siis järk-järgult üha rohkem abstraktse kunsti suunas. Viimastel aastatel on Yokoyama külastanud ajaloolisi paiku kogu maailmas, et otsida inimkonna kunagisi jälgi. Neid püüab ta väljendada ka oma joonistustes, mõeldes samal ajal iidsete või isegi ürgsete rahvaste elule ja tunnetele. Pintslitehnika on tema tugev külg ning ta laseb pintslil end vabalt viia kuhu iganes.

Me loodame, et see näitus aitab luua nähtamatu "silla" kultuuride vahel, mis on sama mitmekesised kui erinevad sumi varjundid.

19.07. – 31.07.
"Taaskasutus - kimonod", Eesti Moekunstnike Ühendus
muuseumi galerii
Eesti Moekunstnike Ühenduse näitusel "Taaskasutus - kimonod" eksponeeritakse 15 moekunstniku interpretatsioone Jaapani kimonotest. Taisho ja Syowa ajastu 50-60 aasta vanustest kimonotest valmivad näituse tarbeks tänapäevased rõivamudelid. Näituse kuraator: Anne Metsis. Osalevad: Yumiko Okazaki, Katre Arula, Diana Denissova, Anu Hint, Kärt Karjaste, Monika Kisand, Anne Metsis, Astra Mõistlik, Johanna Nurm, Eve Piibe, Juta Piirlaid, Sille Sarapuu, Anu Strandberg, Liivika Põvat Straus, Küllike Tuvikene.

03.08. – 31.08.
"Suur maalritöö", kuraator Liisa Kaljula
Ellen Niidu tekstide ja Edgar Valteri piltidega legendaarne lasteraamat "Suur maalritöö" (1971) ilmus ajal, mil kunstnikele oli antud ametlik voli ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ning Eestis asus seda voli halli ja üksluisena tajutud nõukogude keskkonna suhtes rõõmuga rakendama areenile astunud popkunsti põlvkond. Selles kultuslikus ja paljutõlgendatud lasteraamatus, millega on üles kasvanud mitmed generatsioonid, kutsub inimkond maailma ümber kujundama kunstniku, sest "kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest. Kuis hoida lahus tinti teest või mahla piimast, liimi meest, kui kõik on värvimata?"
Viimaste aastate noores Eesti maalikunstis toimunud arengud kõnelevad taaskord sellest, et molbertil tehtavast auraatilisest nelinurksest objektist enam ei piisa, et hoida maalikunsti aktuaalse kaasaegse kunsti meediumina. Mitmed noorema põlvkonna maalijad on neil aastatel hakanud tegelema installatiivse maalikunstiga, mis on märkimisväärselt suur ning tungib kahepinnaliselt kujutamiselt jõuliselt ruumi, võttes sageli oma arsenali ka foto, video, heli, keraamika ja valmisesemed või laienedes sõnumina linnaruumi. Võib-olla on kõigi aegade kunstnike salasoov olnud katta maailm oma kujunditega?
Laura Põllu mustrilised lõuendid voogavad üle Yamanashi katuste, Merike Estna rändab maaliga Sahara kõrbest Arktika liustikule ja Aasia džunglisse, Anna Škodenko üleni must ateljee on tema salapärase isiku pikendus, Helmi Arraku maalid kasvavad välja tema magamistoa miljööst, Kristi Kongi vaatab maailma läbi värviliste ruloode ja peeglite, Mart Vainre uurib pintslitõmmet tuhandekordses suurenduses, Mihkel Ilus muudab abstraktse maali inimnäoliseks, Marie Kõljalg vallutab krüptiliste kujunditega linna teadetetahvlid ja Uku Sepsivart teostab ootamatuid sekkumisi otse näituse südames.
Näitusel on eksponeeritud ka Edgar Valteri originaalillustratsioonid "Suurele maalritööle", mille erksad värvid toonastesse raamatutiraažidesse trükitehnoloogilistel põhjustel ei jõudnud, kuid on akvarellitehnikas originaalteostel suurepäraselt säilinud.
Näituse kuraator on Liisa Kaljula ja graafiline disainer Helmi Arrak.
Näitus on saanud teoks Eesti Kultuurkapitali toetusel. Täname Kumu kunstimuuseumi, mille tellimusel valmis Merike Estna näitusekomplekt Sinine laguun (2014) ja Tartu Kunstimuuseumi, mille tellimusel valmis Laura Põllu näitusekomplekt Sada ulma keset merd (2016).
Ühtlasi täname Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Lastekirjanduse Keskust, Raiko Jääratsit, Kalmer Jääratsit, Marelle Kalvikut, Ahti Lille, Ats Nukkit ja Uve Unterat.
Suur maalritöö jääb Evald Okase Muuseumi esimesel korrusel ja pööningusaalis ning Haapsalu linnaruumis avatuks 3.-31. augustini.